Ma naerannaerannaeran, miks ?

Mulle tulid meelde nii lahedad vanad ajad meelde. Tegelikult polegi need nii vanad , alles see oli kui me Liisaga pidime ruttu minema Vallamaja ette, väga kiire oli. Minu juures rattaga läksime, ühe rattaga ... Nii et Liisa lenksul ja ma sõitsin. Enamus ajast Liisa tegelikult jooksis või kõndis, sest meil pole võimalik sõita nii,et Liisa on minul lenksul. A L A T I on nii,et kui Liisa istub lenksule, me lihtsalt hakkame naerma ja ei saa edasi sõidetud :D:D ... Siis ta tuleb maha ja me ütleme : okei, nüüüd oleme korralikud ja ei naera , kiire on ! Istub uuesti ja ma saan paar meetrid sõita kuni juba me naerukades :D

 VÕI SIIIS

Ükskord olime Linnamäel, majadevahel  ja Liisa tuli mulle lenksule... ( üks suur põõsas jäi meile teepeale ette ) Sõitsinsõitsin , kuni lõpuks olime põõsas ja siis kukkusime .. JA JÄLLE ME NAERAME ! Ma tegelikult ei tea, ei mäleta, kuidas ma üldse sinna sõitsin ...
                                               
                                                     * Leidsin neeeeed :

                           vunts like a boss

ahoi